mul on tunne, et sellest päris piisab sellesuvise napi laagrielu kirjeldamiseks. no ja meri ja jalka olid ka veel, mis pildile ei mahtunud.

Toredad hetked on taas saabunud, ehkki ma peaks lõputööga võitlema ja sõnad nagu „lust”, „rõõm”, „lillepidu” jmt hoopis ära unustama. Nimelt on täna (9.05) siin koolis kavas suurejooneline pidupäev enne, kui põhikoolil eksamid hakkavad (nad teevad igal aastal igas aines eksameid): kavas on nii laulu kui tantsu kui teatrit kui ka kunstinäitust, mille kõigiga on mul õnnestunud minimaalselt ehk siis yldse mitte kokku puutuda, isegi pyhapäeval, kui lapsukesed koos osade kylaliskunstnikega mägesid tegid, pesin mina ainult kloostris ristimisnõu ja lippasin prygi ja salvrätikuid noppida. Seda suurem oli mu yllatus, kui ma esmaspäeval u. 5 paiku väsinult koju jõudnuna teed jõin, kui juba helistati koolist ja paluti mul *kiiremas korras* appi ilmuda. Nimelt on poisid koolihoovi kossuväljakule ehitanud tantsu- ja laululavaks hiiglasliku ja uhke laeva, mille esiserv oli vaja pooleldi lainetes laevakyljeks moondada ja marina ema ja evgenia olid sellega veits hädas. Lõbus oli see, et kui hristo seda algul ehitas, oli ta esiserva (selle, mis värvimist ootas) teinud ymmargustest laudadest, v. kena ja loomuliku ja siis oli tulnud marios, teada-tuntud kunstikriitik, ja arvanud, et see ei kõlba kuhugi ja et palju õigem oleks laevakylge teha vahtplastist ja siis see yle värvida, et siis oleks nagu päris. Ja hristo oligi puud lahti kangutanud. Ja siis muidugi lõi ta need minu ja evgenia ja marina ema tungival nõudmisel (rõhusime tervele mõistusele, mille kaotuses me teda selleks hetkeks, kui ta mariosega oli rääkinud, syydistasime) jälle tagasi. Tegime elegantseid bytsantsi stiilis laineid, mida möödujad enamasti syrrealismiks kutsusid. Mulle meeldis see, kui enamus suuri maalijaid olid juba ära läinud ja mina ainult veel u. 9ni vahuseid lainetippe värvisin, vallutasid laeva algkooli lapsed ja mängisid seal suure mõnuga piraate, algul ikka vaidlesid korralikult, et kes on jannis punahabe ja kes jannis musthabe ja ma arvan, et pikkhabe oli ka – ainult yks poiss karjus järgijätmatult (minu arvates selles tema piraatlus peamiselt seisneski): „ma olen jack sparrow! Ma olen jack sparrow!” meenutas kuidagi lefterise: „ego elefantas!!” sõjahyydu (rääkides lefterisest, käis ta täna yksi mööda väljakut ringi, kui ma seal jälle värvisin ja laulis täiest kõrist kreeka hymni). Yhel hetkel, kui ma olin läinud veidi eemale pintsleid pesema ja siis laeva poole tagasi vaatasin (oli juba hämaravõitu ka), siis ei kostunudki sealt suuremat kisa, aga kogu laevatekk oli kaetud vihases kahevõitluses paaridega, osad pysti, osad pikali, syvenenud oma võikasse piraaditöösse. kohe heldisin ja mõtlesin, et õnnelik lapsepõlv pole pooltki nii õnnelik, kui ei saa piisavalt vihaste piraatidega kahevõitlusi pidada; mõtlesin vihastele sõja- ja luurekamängudele ja sellele, et me olime ikka väga õnnelikud, et käsmus lainelas see laev oli – vihane kahevõitlus on ikka tykk maad uhkem, kui seda päris laevas saab pidada; ehk õnnestub mul paar sõna kosta, et nad selle laeva ka peale etendust veel mõneks ajaks sinna jätaks.
***
pidu osutuski väga ägedaks - puuskulptuuride näitus oli väga yllatav (et lapsed lihtsalt oskavadki selliseid asju teha), etendus väga kaasakiskuv (mu ristilaps sofia oli peaosas kapetanissa, kes terve etenduse istus lava keskel, sest ta jalg oli haavatud ja ta ei saanud ise tyrklastega sõdida - nii väike ja malbe kui ta ongi, terve saal oli ta vägevust ja käredust ja kurbust täis; kindlasti on ta jube hea näitleja, aga ma mõtlen, et need me lavastajad peavad olema ikka ka natuke yleloomulike võimetega, et sellist malbet sofiat nii võimsalt mängima panna), rahvast meeletult palju (ioanninast oli terve leegion tuttavaid ja lapsevanemaid (sofia isa ka - kutsusid mind albaaniasse kylla) ja tähtsaid ametnikke kohale tulnud), pärast õues tantsu- ja laulukava suure laeva peal, kui taamal oli järv ja loojuv kollane päike, lihtsalt ilus (kui neil on rahvariided (ja poistel fustanellad) seljas, tuleb neile kohe uus ryht ja teravamad põsenukid ja kõik olid tantsides väärikad kui kapetaniosed ja kapetanissad - sofia ise oli veel hiljem teksadegagi natuke aukartustäratav) -- ioanninast olid tulnud buzuki- ja klarinomängijad ja hiljem õhtul kostus sealt platsilt veel 12ni (võib-olla veel kauemgi, aga siis ma jäin vist juba magama) metsikut trummeldust ja vilespillimängu ja laulu nii kõvasti, et isegi kloostris sai laulusõnadest aru. "kato sto jalo'd" kostus koguni kaks korda. hommikul enne kooli läksin veel köögist läbi ja seal oli pingilnurgal väga räbaldunud olekus makridise tyberleki.

haya, elagu massumeelsus! ma peaaegu juba loodan, et sel aastal (sel semestril) ei tulegi enam kooli minna, sest seal aina massatakse. age on see, et nyyd ei massa mitte ainult opilased (kes kooliruume hoivavad), vaid ka oppejoud on omakorda streiki alustanud. ma sain vahepeal teada, misparast me oieti massamegi: yks on see, et tahetakse lubada erakorgkoole (ma ei tea, kas neid siiani kreekas siis toesti yhtegi ei ole?) ja koik vaidavad, et siis saavad erakoolide lopetajad paremaid tookohti ja keegi ei usu, et nt eestis on tavaylikoolidel kuidagi rohkem autoriteetsust ja usaldusvaarsust. ja teine asi, oh imet: nimelt kui opilastel on tahtmine ylikooli hoivata, siis on see nende inimoigus ja politseil on rangelt keelatud neile midagi teha, oigupoolest on neil keelatud isegi yle ylikooli ukse astuda. ja seda seadust tahetakse nyyd natuke muuta ja selleparast massataksegi ja mulle tundub, hoivati yksmeelselt koik ylikoolid, kuniks veel saab. ja kui nt tulid moned yliopilased kaugelt kyproselt eksameid tegema, anti neile (ateenas) nende ennekuulmatu pugejalikkuse eest lihtsalt peksa, et neisse veidigi massumeelsust systida. ma hoian ennast targu ylikoolist eemal ja ei kurda yldsegi:) igapaevaelu veedan oppides voi niisama lugedes voi kraamides voi kasulik olles (lopuks mind aktsepteeritakse jalle kui paris-inimest ja lubatakse ennast liigutada) ja yleyldiselt roomus olles - aeg-ajalt olen ohtuks yldisest kasulikolemisest paris vasinud, no ja ytle nyyd, kui ma siis viisaka inimese kombel magama tahan jaada, tuleb valja, et ma olen kuidagi roomsavoitu ja olen sunnitud veel tunnike voi paar seal itsitama - ja ise olen nii vasinud, nii vasinud! kuhu see ka kolbab. monikord kain magede peal kondimas ka ja teen linnuvaatlusi, aga tuleb tunnistada, et laias laastus jagan ma linnud jarve- ja puulindudeks voi suur- ja vaikelindudeks voi nt pardi- ja vareselaadseteks. erandi teen ainult tihastele, pasknaaridele, kormoranidele ja korkjalindudele (kuuluvad lindkonda: jarve-, vaike-, pigem varese-), kes vaikeste vudinatena istuvad korkjate peal, ja kui nad kahekesi yhe korkja peal on, siis on korkjas linnuraskusest vee kohal vaga lookas.

eile lounalauas toi evgenia valja vihiku ja hakkas paatrile nimesid ette lugema - koik need, kes talle tema pyha puhul olid helistanud, aga teda ennast mitte katte saanud ja lihtsalt onnesoove ytelnud; toesti taibukas, et nad selleks eraldi vihiku olid votnud, sest see lugemine vottis ikka paris kaua aega. selle pohjal voib siis oletada, kui palju oli veel neid, kes kohale ka tulid talle onne soovima. pyha oli neljapaeval (18.jaan., Pyha Athanassiuse paev), aga juba esmaspaevast hakkas saabuma asjalike nagudega daame, kes siis kuhugi kooki kadusid ja sealt ohtuni enam valja ei tulnud. mind paraku visati igast koogist valja ja enamasti ei lastud kookide lahedalegi ja taldrikuid ka ei lubatud pesta ja nii ma siis istusin enamasti oma toas ja joonistasin koiksuguseid vidinaid, mis mul toas on. kolmapaeval ma olin siiski vaga nutikas - peale pidulikku lounat (sest 17. on P.Antoniuse ja P. Ioannina Georgiose pyha), kui mind yhest koogist valja visati, laksin vaga kavalalt t e i s e kooki, kus olid palju lahkemad daamid ja kus ma terve ohtupooliku onnelikult vaikesi lihapallikesi voolisin. porgandeid koorisin ka. ja ohtul kogunes kirikusse niipalju lauljaid, et nad puldi ymber trygisid nagu vaiksed loomakesed ema ymber ja laulsid nagu loodusjoud; lisaks oli tulnud ka hristo koolivend thessalonikist paater niko, kes on tegelikult diakon ja kes koos paatriga teenistusi pidas, ohtul ja hommikul ka. no ja neid paarisadat muiduinimest peaks ka mainima. ja siis ohtul soodi ja oldi niisama ja siis jargmisel paeval oli veel rohkem inimesi ja lauakatjad polledega mehed muudkui vaatasid kullipilguga, millest inimestel puudu ja nobedad tytarlapsed jooksid aina tyhje taldrikuid ara korjama ja uusi asemele panema, sest ega siis inimesed ju koik korraga ei tulnud. mul just otseselt ei keelatud midagi teha, aga tundus, et oldi ysna rahul, et ma niisama mokutasin ja rahvakeeriseid vaatasin. ja u iga 10 min jooksul saabus kindlasti keegi, kes mind nahes ytles "ah!", ytles "karoliina!", tegi vaga tosise nao ja kysis "on sinuga nyyd koik korras?" ma kardan, et paeva teisel poolel hakkasin ma nende kysimiste (jarjepidevuse) yle juba peaaegu naerma. ja muidugi saabusid ka pillimangijad ioanninast, meie oma, kodusemad pillimangijad (makridis ja tema sober dimitris), lauljaid igat masti, tantsijaid igat masti - toesti kuidagi vaga vahepeatusteta kais see koik. no ja siis peale ohtukirikut oli jalle hasti palju rahvast ja kui raagiti, et osad vaikesed tydrukud juba nutvat kannatamatusest, et millal neid ka peole kutsutakse, siis kutsutigi koik lapsed ka (kes sel aastal kinkisid paatrile uhke kovera otsaga lamburikepi - nad igal aastal koguvad juba paar nadalat varem raha paatri kingi jaoks), kes vist 10 min kannatasid lauas istuda ja syya, enne kui juba tantsima hakkasid - ja makridis aina mangis trummi ja tema sober dimitris floote ja teised aina laulsid ja nemad muudkui tantsisid ja tantsisid. ja neid ei olnudki vaga vahe, kes meenutasid heldimusega 'seda tantsu, mis su ode eelmisel aastal haidoga tantsis, no oli see vast tants!' no ja kui lapsed imekombel varsti peale 11 ara laksid, siis toid daamid valja jaatisetordid ja makridis aina mangis trummi ja tema sober dimitris mangis aina floote ja laulsid koos hristoga seal veel kohe paris tykk aega. mina sain lopuks pool 1 magama. et jargmisel hommikul 6 argata ja koos olgaga kooki minna - seda mul onneks lubati teha. ja vot selline just sel aastal paatri pyha pealtvaadatuna oligi, ja pealt ma seda enamasti ju vaatasingi. voi kuulasin.

eile soovis opetaja meile juba varakult haid joule ja saatis minema, mistottu me veel kolme tydrukuga laksime "jumbosse", mis on maailma koige suurem manguasjapood, mida ma nainud olen ja mille kohta oeldakse, et ateena ja thessaloniki jumbode korval on meie oma ysna tagasihoidlik. ma arvan, et ta on u nii suur kui need rimid voi kristiine keskuse toidupood vms, ainult et kahekordne. tosi kyll, yleval on lasteriided, aga allkorrus, kuhu viib ahvatlev laikivate juukseklopsude ja veel laikivamate kleepekate korguvatest riiulitest palistatud kaldtee, on tihedalt tais riiuleid, mis on otsast otsani vara tais - suurte karudega on seal paris raske manooverdada. eriti praegu, kui jouluhullus maratseb roomuga - reede ohtul (kreeklased on hommikupoole koolis ja kontoris, paeval puhkavad ja ohtul kaivad poes), kui ma sealt bussiga mooda soitsin, ei olnud parkimiplatsil minu arvates ainustki vaba kohta. tegelikult pidin poes evgeniaga kokku saama, kes oma oelastele paar kinki tahtis osta, et temaga siis koju minna, aga kuna sinna juba sattusime, vaatasime meie ka ringi ja oh imet, nelja peale onnestus ka meil karu vahemalt pooltaiski kuhjata. mis mulle muljet avaldas: miniatuurne kasiino -- koik algab kinderstubest. alumiiniumist raudryyd ja kiivrid -- oigemini see, et teised tydrukud seisid jahmunud nagudega, kui ma hiilgavi silmi neid naperdasin ja seletasin, et must-valgetel fotodel need OLEKS agedad. samamoodi mingid sulgedest ja "kalliskividest" ja klaasist riputised - ma toesti ei julge arvata, et kas need ehk toesti kuusele olid moeldud. mina: "oo kui agedad!" yks tydruk: "mis sa nendega teeks??" m: "fotodele, noh, korvarongasteks ja muidu peaeheteks" y.t: "kes neid kannaks??" m: "kuningannad muidugi" y.t: "kust sa kuningannasid votad??" m: "oh, keegi ikka hakkaks kuningannaks.." y.t: "kes see sulle kuningannat mangima tuleks???" oo, nad ei tunne mind veel, oodaku nad ainult jargmise aastani, kui meil koolis fototunnid algavad - pole ime, kui nad siis ka ennast voib-olla yhel hetkel kulinaid tais riputatuna juugendkuningannadena poseerimast avastavad.. veel avaldas mulle muljet yhe neist tydrukuist kolmandas klassis kaiv ode, kes leidvat, et tal on koik juba olemas ja et ta ei tahagi midagi jouludeks - see mu kursakaaslane ostiski talle siis moistvalt ainult tomatikujuliste kustukatega pliiatseid ja (minu argitusel) kaleidoskoobi. ja yks teine tydruk ostis endale(!) hiigelsuure taispuhutava bambi - ma tundsin hetkeks isegi kadedust, sest bambi ja suured pystiseisvad kitsed on ju rohkem nagu minu ala, aga onneks me olime siis juba poest valjas, kui ta seda naitas - suutsin end vaos hoida. ent siis, kui ma leidsin .. mis nende nimi ongi, need vaiksed tuuleveskid, mis on pulga otsas ja mis, kui nende peale puhuda nagu pohjatuul, poorlevad vorisedes - neid ma ostsin tervelt 22; motlen, et kui reedel lahen kooli lapsi aratama (viimane koolipaev, kui nad teatrit mangivad ja siis kodudesse soidavad), siis annan igayhele yhe. juba kahjatsen veidi, et ma yhte endale ka ei ostnud. kaleidoskoobi oleks ka ikka voinud votta (isegi evgenia ostis mu reklaami peale oma oelastele kaks). nojah, vahemalt on syda rahul, et olen andnud oma panuse yldisesse joulupsyhhedeeliasse ja terve tunni voi paar suurpoodelnud.

kui kahel aastal jarjest on olnud kylluslik oliivisaak, siis oleks ysna naiivne loota, et see ka kolmandal aastal nii oleks. see ei takistanud mind aga sygavalt yllatumast (ja ka kurvastamast), kui me laupaeval tervest maenolvast paari tunniga alla joudsime ja koik vahesed oliivid ara noppisime, nii et nyydsest ma siis ootan juba jargmist novembrit ja uut oliivisaaki. ent laupaev oli siiski vaga tore: lust oli leida oma head toigast truusti maenolva sees peidus istumast ning ka korjegrupp oli meil tore - endine tuumik mina-stavrula-mitso + paar vaikest tydrukut. jajaa, seekord asus oiglus maale ja paater vottis hoopis vaiksed tydrukud lefkadale kaasa, voib-olla paremgi, sest kui oleks meil nobe poistekamp kasutada olnud, oleksime vist juba kell 12 kaed rypes istunud ja moelnud, et mis siis nyyd kyll teha. lisaks oli meil koige ilusam grupp, kuna stavrula hoikas iga natukese aja tagant vaikestele tydrukutele, et kas nad meil ilu parast kaasas on, ning koige laulvam, sest kuna yhe ilu-parast-tydruku nimi oli marina, siis ei suutnud mitso kuidagi puu otsas saagides vakka olla ja looritas sealt yhtvalu "marina, marina, mariiina.." isearanis uskumatult vahetasime stavrulaga pilke, kui ta ykskord hisp. voi itaalia keeles veel paar rida lisas. toesona. maenolva lopus sattusime lopuks ka teiste korjekampadega lahestikku, kelleks olid evgenia ja mariose ymber koondunud suurem hulk vaikseid tydrukuid (aga nende tulemuslikkuse kohta ei oska ma midagi oelda) ning hristo ja jota koos kahe eriti vaikese poisiga, kes yhel hetkel kova haalega teadustasid, et nad on otsustanud oliive puu otsast ykshaaval noppima hakata, et mitte neid traumatiseerida - psyhholoogiliselt terved oliivid, kah tore. ja terve selle tohutu maenolva pealt saime me koige rohkem 10 kotti oliive; ennekuulmatu. maest yles laksin lopuks koos jota ja mitsoga, mis oli vaga naljakas ja raske nagu elu ise, sest oliivivahesusest hoolimata olime joudnud ara vasida ja siis me venisime seal, rehasid ja toikaid (minu toigas muutus aja jooksul lausa poleeritud puiduks) karkudena kasutades ja mitso naerutas meid, raakides, et ega see teekond paradiisi suurt muudmoodi pole - eriti veel, kui me poole tee pealt paar oliivikotti leidsime ja neid ka vedasime.

ja vaevalt joudsime kooki, kui vaike anastassia, kes seal koos paatriga syya oli teinud, sundis mind temaga kiikuma minema (tundus nagu ta oleks terve aeg ainult seda oodanudki), kus ta raakis mulle lugusid, kuidas terve paev teda kassid olla jalitanud ja kuidas tal voodi all vaikesed koletised on ja kuidas ta "onnekoti" (midagi kindermuna taolist, mida putkades myyakse) seest krokodilli oli saanud, kes ka kedagi ara syya tahtis. ja kui ma peale seda toesti vasinuna kooki tagasi laksin (vasind keres vasind vaim) -- oo oudu, oli seal kole vaidlushimuline marios, kes tahtis teada, miks kasutatakse sona 'kallitehnis' (otsetolkes 'hea kunstnik'), kui osa kunsti on ometigi nii halb on -- no kas tema siis kunagi ei vasi?? ma pyydsin teda korduvalt minema peletada, aga veel lounasoogi lopunigi olin aeg-ajalt sunnitud moodustama lauseid, mis algasid fraasiga "tanapaevases, postmodernistlikus, pluralistlikus maailmas.." kuidagi sydamlik oli, et ehkki nad otseselt ei aidanud abivajajat (vasind keres vasind vaim), moodustasid lopuks ka evgenia ja hristo lauseid yldmottega "tnp pluralistlikus maailmas voiks marios natuke vahem vaielda". kui me hiljem kahe autoga koju soitsime, siis vahepeal kaotasime me teise auto silmist ja alul ei saanud neid telefoniga ka katte - lopuks, kui evgenia nad tabas, ytles vangelis, et alul ta ei kuulnud telefoni, kuna stavrula ja marios lihtsalt vaidlevat nii kovasti. mul oli kuidagi Hea Meel, et mul oli tagasiteel tulnud yle elada ainult anastassia, kes kordamooda mangis ise beebit (ja mina olin voodi, mis tahendas, et pidin pea kuklas istuma) ja siis sidus mulle salli erinevail viisidel pahe, mis tahendas, et mina olin beebi. ja parast, kui ma koos paatriga kloostri poole laksin, raakis ta spithaki hulludest kutsikatest ja ytles, et kui ma tahan, tulgu ma ikka laupaeviti lefkadale, kyll ta mulle oliivipuude vahel muid tegevusi leiab. see teeb ka kohe head meelt.

vaga oluline oliivikorjamise juures on omada oiges moodus toigast. sel aastal on mul kuidagi vedanud, sest juba esimene toigas oli mulle tapselt paras ja kui ma jargmisel korral laksin, siis oli seesama toigas jalle esimene asi, mida ma maas vedelemas nagin. nimelt saetakse oliivid koos okstega puude kyljest ara, mida siis mahalaotatud vorkude peal toigastega nypeldatakse, et oliivid maha kukuks. eriti oluline on oige toigas sel aastal, kui ma enamasti olen yhes noppekambas koos mitsoga, kes armastab mitte lihtsaid oksakesi ara saagida, vaid poole puu suuruseid tykke ja kui siis pole oige raskusega toigast, millega korralikult virutada saab, siis ei saagi koiki oliive katte. muidugi, moned just eelistavadki peente kepikestega oliive kudistada, kuni need maha kukuvad, aga minu arvates kerge vagivalla vastu ei saa siiski miski (oliivide puhul, iseenesestki moista); teinekord on muidugi piinlik, kui oksad naevad hiljem kuidagi rabalad valja ja kui mu toigas on otsast nagu varskete sarvedega bambi, kes uhkelt neid puude vastu pekstes vanutanud on. no ja nyyd viimati ma peitsin oma toika hoolikalt yhe maekylje sisse ja motlen, et kas see oli ikka oige tegu, kuna kaks korda leidsin ma ta iseenesest mu teelt lebamast ja voib-olla ma ei leia teda seal kynkalabyrindis nyyd enam yldse yles (kydooniapuude juures). kohe muretsen ta yle, sest harva on mul nii paras toigas oliivide jaoks olnud.

no vot. teiseks loodan esmaspaevaks kirjutada yhe essee malust ja sellega seoses olen motisklenud ja joudnud jareldusele, et minu koige varasem malestus on see, kui me atsile suure roti synnipaevaks viisime. ma maletan, kuidas paps mulle bussipeatuses jaa peal liugu tegi, aga kahtlen, et voib-olla tean ma seda fotode jargi (ehkki mul on tunne, et ma maletan, kuidas ma seal nagu kott oma lyhikeste kate otsas rippusin ja paljuteadvalt naeratasin), aga SEDA ma maletan kindlasti, kuidas me hiljem indrekuga paksudes kasukates tee peal tuterdasime ja laheduses oli hiigelsuur valge rott kelgu peal. syydi on visuaalse malu paremus ja erakordsed hetked. aga kui ma siis ei olnud 2-aastane, siis see niikuinii ei ole koige varasem.