eile soovis opetaja meile juba varakult haid joule ja saatis minema, mistottu me veel kolme tydrukuga laksime "jumbosse", mis on maailma koige suurem manguasjapood, mida ma nainud olen ja mille kohta oeldakse, et ateena ja thessaloniki jumbode korval on meie oma ysna tagasihoidlik. ma arvan, et ta on u nii suur kui need rimid voi kristiine keskuse toidupood vms, ainult et kahekordne. tosi kyll, yleval on lasteriided, aga allkorrus, kuhu viib ahvatlev laikivate juukseklopsude ja veel laikivamate kleepekate korguvatest riiulitest palistatud kaldtee, on tihedalt tais riiuleid, mis on otsast otsani vara tais - suurte karudega on seal paris raske manooverdada. eriti praegu, kui jouluhullus maratseb roomuga - reede ohtul (kreeklased on hommikupoole koolis ja kontoris, paeval puhkavad ja ohtul kaivad poes), kui ma sealt bussiga mooda soitsin, ei olnud parkimiplatsil minu arvates ainustki vaba kohta. tegelikult pidin poes evgeniaga kokku saama, kes oma oelastele paar kinki tahtis osta, et temaga siis koju minna, aga kuna sinna juba sattusime, vaatasime meie ka ringi ja oh imet, nelja peale onnestus ka meil karu vahemalt pooltaiski kuhjata. mis mulle muljet avaldas: miniatuurne kasiino -- koik algab kinderstubest. alumiiniumist raudryyd ja kiivrid -- oigemini see, et teised tydrukud seisid jahmunud nagudega, kui ma hiilgavi silmi neid naperdasin ja seletasin, et must-valgetel fotodel need OLEKS agedad. samamoodi mingid sulgedest ja "kalliskividest" ja klaasist riputised - ma toesti ei julge arvata, et kas need ehk toesti kuusele olid moeldud. mina: "oo kui agedad!" yks tydruk: "mis sa nendega teeks??" m: "fotodele, noh, korvarongasteks ja muidu peaeheteks" y.t: "kes neid kannaks??" m: "kuningannad muidugi" y.t: "kust sa kuningannasid votad??" m: "oh, keegi ikka hakkaks kuningannaks.." y.t: "kes see sulle kuningannat mangima tuleks???" oo, nad ei tunne mind veel, oodaku nad ainult jargmise aastani, kui meil koolis fototunnid algavad - pole ime, kui nad siis ka ennast voib-olla yhel hetkel kulinaid tais riputatuna juugendkuningannadena poseerimast avastavad.. veel avaldas mulle muljet yhe neist tydrukuist kolmandas klassis kaiv ode, kes leidvat, et tal on koik juba olemas ja et ta ei tahagi midagi jouludeks - see mu kursakaaslane ostiski talle siis moistvalt ainult tomatikujuliste kustukatega pliiatseid ja (minu argitusel) kaleidoskoobi. ja yks teine tydruk ostis endale(!) hiigelsuure taispuhutava bambi - ma tundsin hetkeks isegi kadedust, sest bambi ja suured pystiseisvad kitsed on ju rohkem nagu minu ala, aga onneks me olime siis juba poest valjas, kui ta seda naitas - suutsin end vaos hoida. ent siis, kui ma leidsin .. mis nende nimi ongi, need vaiksed tuuleveskid, mis on pulga otsas ja mis, kui nende peale puhuda nagu pohjatuul, poorlevad vorisedes - neid ma ostsin tervelt 22; motlen, et kui reedel lahen kooli lapsi aratama (viimane koolipaev, kui nad teatrit mangivad ja siis kodudesse soidavad), siis annan igayhele yhe. juba kahjatsen veidi, et ma yhte endale ka ei ostnud. kaleidoskoobi oleks ka ikka voinud votta (isegi evgenia ostis mu reklaami peale oma oelastele kaks). nojah, vahemalt on syda rahul, et olen andnud oma panuse yldisesse joulupsyhhedeeliasse ja terve tunni voi paar suurpoodelnud.

kui kahel aastal jarjest on olnud kylluslik oliivisaak, siis oleks ysna naiivne loota, et see ka kolmandal aastal nii oleks. see ei takistanud mind aga sygavalt yllatumast (ja ka kurvastamast), kui me laupaeval tervest maenolvast paari tunniga alla joudsime ja koik vahesed oliivid ara noppisime, nii et nyydsest ma siis ootan juba jargmist novembrit ja uut oliivisaaki. ent laupaev oli siiski vaga tore: lust oli leida oma head toigast truusti maenolva sees peidus istumast ning ka korjegrupp oli meil tore - endine tuumik mina-stavrula-mitso + paar vaikest tydrukut. jajaa, seekord asus oiglus maale ja paater vottis hoopis vaiksed tydrukud lefkadale kaasa, voib-olla paremgi, sest kui oleks meil nobe poistekamp kasutada olnud, oleksime vist juba kell 12 kaed rypes istunud ja moelnud, et mis siis nyyd kyll teha. lisaks oli meil koige ilusam grupp, kuna stavrula hoikas iga natukese aja tagant vaikestele tydrukutele, et kas nad meil ilu parast kaasas on, ning koige laulvam, sest kuna yhe ilu-parast-tydruku nimi oli marina, siis ei suutnud mitso kuidagi puu otsas saagides vakka olla ja looritas sealt yhtvalu "marina, marina, mariiina.." isearanis uskumatult vahetasime stavrulaga pilke, kui ta ykskord hisp. voi itaalia keeles veel paar rida lisas. toesona. maenolva lopus sattusime lopuks ka teiste korjekampadega lahestikku, kelleks olid evgenia ja mariose ymber koondunud suurem hulk vaikseid tydrukuid (aga nende tulemuslikkuse kohta ei oska ma midagi oelda) ning hristo ja jota koos kahe eriti vaikese poisiga, kes yhel hetkel kova haalega teadustasid, et nad on otsustanud oliive puu otsast ykshaaval noppima hakata, et mitte neid traumatiseerida - psyhholoogiliselt terved oliivid, kah tore. ja terve selle tohutu maenolva pealt saime me koige rohkem 10 kotti oliive; ennekuulmatu. maest yles laksin lopuks koos jota ja mitsoga, mis oli vaga naljakas ja raske nagu elu ise, sest oliivivahesusest hoolimata olime joudnud ara vasida ja siis me venisime seal, rehasid ja toikaid (minu toigas muutus aja jooksul lausa poleeritud puiduks) karkudena kasutades ja mitso naerutas meid, raakides, et ega see teekond paradiisi suurt muudmoodi pole - eriti veel, kui me poole tee pealt paar oliivikotti leidsime ja neid ka vedasime.

ja vaevalt joudsime kooki, kui vaike anastassia, kes seal koos paatriga syya oli teinud, sundis mind temaga kiikuma minema (tundus nagu ta oleks terve aeg ainult seda oodanudki), kus ta raakis mulle lugusid, kuidas terve paev teda kassid olla jalitanud ja kuidas tal voodi all vaikesed koletised on ja kuidas ta "onnekoti" (midagi kindermuna taolist, mida putkades myyakse) seest krokodilli oli saanud, kes ka kedagi ara syya tahtis. ja kui ma peale seda toesti vasinuna kooki tagasi laksin (vasind keres vasind vaim) -- oo oudu, oli seal kole vaidlushimuline marios, kes tahtis teada, miks kasutatakse sona 'kallitehnis' (otsetolkes 'hea kunstnik'), kui osa kunsti on ometigi nii halb on -- no kas tema siis kunagi ei vasi?? ma pyydsin teda korduvalt minema peletada, aga veel lounasoogi lopunigi olin aeg-ajalt sunnitud moodustama lauseid, mis algasid fraasiga "tanapaevases, postmodernistlikus, pluralistlikus maailmas.." kuidagi sydamlik oli, et ehkki nad otseselt ei aidanud abivajajat (vasind keres vasind vaim), moodustasid lopuks ka evgenia ja hristo lauseid yldmottega "tnp pluralistlikus maailmas voiks marios natuke vahem vaielda". kui me hiljem kahe autoga koju soitsime, siis vahepeal kaotasime me teise auto silmist ja alul ei saanud neid telefoniga ka katte - lopuks, kui evgenia nad tabas, ytles vangelis, et alul ta ei kuulnud telefoni, kuna stavrula ja marios lihtsalt vaidlevat nii kovasti. mul oli kuidagi Hea Meel, et mul oli tagasiteel tulnud yle elada ainult anastassia, kes kordamooda mangis ise beebit (ja mina olin voodi, mis tahendas, et pidin pea kuklas istuma) ja siis sidus mulle salli erinevail viisidel pahe, mis tahendas, et mina olin beebi. ja parast, kui ma koos paatriga kloostri poole laksin, raakis ta spithaki hulludest kutsikatest ja ytles, et kui ma tahan, tulgu ma ikka laupaeviti lefkadale, kyll ta mulle oliivipuude vahel muid tegevusi leiab. see teeb ka kohe head meelt.

vaga oluline oliivikorjamise juures on omada oiges moodus toigast. sel aastal on mul kuidagi vedanud, sest juba esimene toigas oli mulle tapselt paras ja kui ma jargmisel korral laksin, siis oli seesama toigas jalle esimene asi, mida ma maas vedelemas nagin. nimelt saetakse oliivid koos okstega puude kyljest ara, mida siis mahalaotatud vorkude peal toigastega nypeldatakse, et oliivid maha kukuks. eriti oluline on oige toigas sel aastal, kui ma enamasti olen yhes noppekambas koos mitsoga, kes armastab mitte lihtsaid oksakesi ara saagida, vaid poole puu suuruseid tykke ja kui siis pole oige raskusega toigast, millega korralikult virutada saab, siis ei saagi koiki oliive katte. muidugi, moned just eelistavadki peente kepikestega oliive kudistada, kuni need maha kukuvad, aga minu arvates kerge vagivalla vastu ei saa siiski miski (oliivide puhul, iseenesestki moista); teinekord on muidugi piinlik, kui oksad naevad hiljem kuidagi rabalad valja ja kui mu toigas on otsast nagu varskete sarvedega bambi, kes uhkelt neid puude vastu pekstes vanutanud on. no ja nyyd viimati ma peitsin oma toika hoolikalt yhe maekylje sisse ja motlen, et kas see oli ikka oige tegu, kuna kaks korda leidsin ma ta iseenesest mu teelt lebamast ja voib-olla ma ei leia teda seal kynkalabyrindis nyyd enam yldse yles (kydooniapuude juures). kohe muretsen ta yle, sest harva on mul nii paras toigas oliivide jaoks olnud.

no vot. teiseks loodan esmaspaevaks kirjutada yhe essee malust ja sellega seoses olen motisklenud ja joudnud jareldusele, et minu koige varasem malestus on see, kui me atsile suure roti synnipaevaks viisime. ma maletan, kuidas paps mulle bussipeatuses jaa peal liugu tegi, aga kahtlen, et voib-olla tean ma seda fotode jargi (ehkki mul on tunne, et ma maletan, kuidas ma seal nagu kott oma lyhikeste kate otsas rippusin ja paljuteadvalt naeratasin), aga SEDA ma maletan kindlasti, kuidas me hiljem indrekuga paksudes kasukates tee peal tuterdasime ja laheduses oli hiigelsuur valge rott kelgu peal. syydi on visuaalse malu paremus ja erakordsed hetked. aga kui ma siis ei olnud 2-aastane, siis see niikuinii ei ole koige varasem.