aga see kiiktoolifoto ongi konksuga kysimus ja veel ma selgust ei too, elus on põnevust ka vaja. lohutuseks pakun aga oma teekannupilte, mis ma kooli jaoks tegin.

hallo,

teater saigi kahe nädalaga valmis, evgenia hullus, lapsed (tema sõnadega) kaks nädalat ei mänginud, vaid rygasid nagu suured inimesed, kellel on kumminaalmaksud kukil, minu tuba siras kullapurust ja publik naeris põsed valusaks. siin on leegion pilte peaproovist, kus me mitme erineva liimi (tavalise ja superataki) ja teipide abil pyydsime neile ka vuntse kylge kleepida, aga ei need tahtnud rambipalavikuga pysima jääda, ehkki ma veetsin paar tundi yha uuesti ja uuesti ja uuesti vuntse kleepides -- ja neid oli ainult kuus, kes vuntse kandsid! etendusel neil pärast vuntse ei olnudki, kahjuks. aga siin siis "keiser ja ööbik" ja usun, et anni naerab kõige rohkem.