kui kahel aastal jarjest on olnud kylluslik oliivisaak, siis oleks ysna naiivne loota, et see ka kolmandal aastal nii oleks. see ei takistanud mind aga sygavalt yllatumast (ja ka kurvastamast), kui me laupaeval tervest maenolvast paari tunniga alla joudsime ja koik vahesed oliivid ara noppisime, nii et nyydsest ma siis ootan juba jargmist novembrit ja uut oliivisaaki. ent laupaev oli siiski vaga tore: lust oli leida oma head toigast truusti maenolva sees peidus istumast ning ka korjegrupp oli meil tore - endine tuumik mina-stavrula-mitso + paar vaikest tydrukut. jajaa, seekord asus oiglus maale ja paater vottis hoopis vaiksed tydrukud lefkadale kaasa, voib-olla paremgi, sest kui oleks meil nobe poistekamp kasutada olnud, oleksime vist juba kell 12 kaed rypes istunud ja moelnud, et mis siis nyyd kyll teha. lisaks oli meil koige ilusam grupp, kuna stavrula hoikas iga natukese aja tagant vaikestele tydrukutele, et kas nad meil ilu parast kaasas on, ning koige laulvam, sest kuna yhe ilu-parast-tydruku nimi oli marina, siis ei suutnud mitso kuidagi puu otsas saagides vakka olla ja looritas sealt yhtvalu "marina, marina, mariiina.." isearanis uskumatult vahetasime stavrulaga pilke, kui ta ykskord hisp. voi itaalia keeles veel paar rida lisas. toesona. maenolva lopus sattusime lopuks ka teiste korjekampadega lahestikku, kelleks olid evgenia ja mariose ymber koondunud suurem hulk vaikseid tydrukuid (aga nende tulemuslikkuse kohta ei oska ma midagi oelda) ning hristo ja jota koos kahe eriti vaikese poisiga, kes yhel hetkel kova haalega teadustasid, et nad on otsustanud oliive puu otsast ykshaaval noppima hakata, et mitte neid traumatiseerida - psyhholoogiliselt terved oliivid, kah tore. ja terve selle tohutu maenolva pealt saime me koige rohkem 10 kotti oliive; ennekuulmatu. maest yles laksin lopuks koos jota ja mitsoga, mis oli vaga naljakas ja raske nagu elu ise, sest oliivivahesusest hoolimata olime joudnud ara vasida ja siis me venisime seal, rehasid ja toikaid (minu toigas muutus aja jooksul lausa poleeritud puiduks) karkudena kasutades ja mitso naerutas meid, raakides, et ega see teekond paradiisi suurt muudmoodi pole - eriti veel, kui me poole tee pealt paar oliivikotti leidsime ja neid ka vedasime.

ja vaevalt joudsime kooki, kui vaike anastassia, kes seal koos paatriga syya oli teinud, sundis mind temaga kiikuma minema (tundus nagu ta oleks terve aeg ainult seda oodanudki), kus ta raakis mulle lugusid, kuidas terve paev teda kassid olla jalitanud ja kuidas tal voodi all vaikesed koletised on ja kuidas ta "onnekoti" (midagi kindermuna taolist, mida putkades myyakse) seest krokodilli oli saanud, kes ka kedagi ara syya tahtis. ja kui ma peale seda toesti vasinuna kooki tagasi laksin (vasind keres vasind vaim) -- oo oudu, oli seal kole vaidlushimuline marios, kes tahtis teada, miks kasutatakse sona 'kallitehnis' (otsetolkes 'hea kunstnik'), kui osa kunsti on ometigi nii halb on -- no kas tema siis kunagi ei vasi?? ma pyydsin teda korduvalt minema peletada, aga veel lounasoogi lopunigi olin aeg-ajalt sunnitud moodustama lauseid, mis algasid fraasiga "tanapaevases, postmodernistlikus, pluralistlikus maailmas.." kuidagi sydamlik oli, et ehkki nad otseselt ei aidanud abivajajat (vasind keres vasind vaim), moodustasid lopuks ka evgenia ja hristo lauseid yldmottega "tnp pluralistlikus maailmas voiks marios natuke vahem vaielda". kui me hiljem kahe autoga koju soitsime, siis vahepeal kaotasime me teise auto silmist ja alul ei saanud neid telefoniga ka katte - lopuks, kui evgenia nad tabas, ytles vangelis, et alul ta ei kuulnud telefoni, kuna stavrula ja marios lihtsalt vaidlevat nii kovasti. mul oli kuidagi Hea Meel, et mul oli tagasiteel tulnud yle elada ainult anastassia, kes kordamooda mangis ise beebit (ja mina olin voodi, mis tahendas, et pidin pea kuklas istuma) ja siis sidus mulle salli erinevail viisidel pahe, mis tahendas, et mina olin beebi. ja parast, kui ma koos paatriga kloostri poole laksin, raakis ta spithaki hulludest kutsikatest ja ytles, et kui ma tahan, tulgu ma ikka laupaeviti lefkadale, kyll ta mulle oliivipuude vahel muid tegevusi leiab. see teeb ka kohe head meelt.