Tuesday, February 13, 2007

haya, elagu massumeelsus! ma peaaegu juba loodan, et sel aastal (sel semestril) ei tulegi enam kooli minna, sest seal aina massatakse. age on see, et nyyd ei massa mitte ainult opilased (kes kooliruume hoivavad), vaid ka oppejoud on omakorda streiki alustanud. ma sain vahepeal teada, misparast me oieti massamegi: yks on see, et tahetakse lubada erakorgkoole (ma ei tea, kas neid siiani kreekas siis toesti yhtegi ei ole?) ja koik vaidavad, et siis saavad erakoolide lopetajad paremaid tookohti ja keegi ei usu, et nt eestis on tavaylikoolidel kuidagi rohkem autoriteetsust ja usaldusvaarsust. ja teine asi, oh imet: nimelt kui opilastel on tahtmine ylikooli hoivata, siis on see nende inimoigus ja politseil on rangelt keelatud neile midagi teha, oigupoolest on neil keelatud isegi yle ylikooli ukse astuda. ja seda seadust tahetakse nyyd natuke muuta ja selleparast massataksegi ja mulle tundub, hoivati yksmeelselt koik ylikoolid, kuniks veel saab. ja kui nt tulid moned yliopilased kaugelt kyproselt eksameid tegema, anti neile (ateenas) nende ennekuulmatu pugejalikkuse eest lihtsalt peksa, et neisse veidigi massumeelsust systida. ma hoian ennast targu ylikoolist eemal ja ei kurda yldsegi:) igapaevaelu veedan oppides voi niisama lugedes voi kraamides voi kasulik olles (lopuks mind aktsepteeritakse jalle kui paris-inimest ja lubatakse ennast liigutada) ja yleyldiselt roomus olles - aeg-ajalt olen ohtuks yldisest kasulikolemisest paris vasinud, no ja ytle nyyd, kui ma siis viisaka inimese kombel magama tahan jaada, tuleb valja, et ma olen kuidagi roomsavoitu ja olen sunnitud veel tunnike voi paar seal itsitama - ja ise olen nii vasinud, nii vasinud! kuhu see ka kolbab. monikord kain magede peal kondimas ka ja teen linnuvaatlusi, aga tuleb tunnistada, et laias laastus jagan ma linnud jarve- ja puulindudeks voi suur- ja vaikelindudeks voi nt pardi- ja vareselaadseteks. erandi teen ainult tihastele, pasknaaridele, kormoranidele ja korkjalindudele (kuuluvad lindkonda: jarve-, vaike-, pigem varese-), kes vaikeste vudinatena istuvad korkjate peal, ja kui nad kahekesi yhe korkja peal on, siis on korkjas linnuraskusest vee kohal vaga lookas.