vaga oluline oliivikorjamise juures on omada oiges moodus toigast. sel aastal on mul kuidagi vedanud, sest juba esimene toigas oli mulle tapselt paras ja kui ma jargmisel korral laksin, siis oli seesama toigas jalle esimene asi, mida ma maas vedelemas nagin. nimelt saetakse oliivid koos okstega puude kyljest ara, mida siis mahalaotatud vorkude peal toigastega nypeldatakse, et oliivid maha kukuks. eriti oluline on oige toigas sel aastal, kui ma enamasti olen yhes noppekambas koos mitsoga, kes armastab mitte lihtsaid oksakesi ara saagida, vaid poole puu suuruseid tykke ja kui siis pole oige raskusega toigast, millega korralikult virutada saab, siis ei saagi koiki oliive katte. muidugi, moned just eelistavadki peente kepikestega oliive kudistada, kuni need maha kukuvad, aga minu arvates kerge vagivalla vastu ei saa siiski miski (oliivide puhul, iseenesestki moista); teinekord on muidugi piinlik, kui oksad naevad hiljem kuidagi rabalad valja ja kui mu toigas on otsast nagu varskete sarvedega bambi, kes uhkelt neid puude vastu pekstes vanutanud on. no ja nyyd viimati ma peitsin oma toika hoolikalt yhe maekylje sisse ja motlen, et kas see oli ikka oige tegu, kuna kaks korda leidsin ma ta iseenesest mu teelt lebamast ja voib-olla ma ei leia teda seal kynkalabyrindis nyyd enam yldse yles (kydooniapuude juures). kohe muretsen ta yle, sest harva on mul nii paras toigas oliivide jaoks olnud.

no vot. teiseks loodan esmaspaevaks kirjutada yhe essee malust ja sellega seoses olen motisklenud ja joudnud jareldusele, et minu koige varasem malestus on see, kui me atsile suure roti synnipaevaks viisime. ma maletan, kuidas paps mulle bussipeatuses jaa peal liugu tegi, aga kahtlen, et voib-olla tean ma seda fotode jargi (ehkki mul on tunne, et ma maletan, kuidas ma seal nagu kott oma lyhikeste kate otsas rippusin ja paljuteadvalt naeratasin), aga SEDA ma maletan kindlasti, kuidas me hiljem indrekuga paksudes kasukates tee peal tuterdasime ja laheduses oli hiigelsuur valge rott kelgu peal. syydi on visuaalse malu paremus ja erakordsed hetked. aga kui ma siis ei olnud 2-aastane, siis see niikuinii ei ole koige varasem.