eile soovis opetaja meile juba varakult haid joule ja saatis minema, mistottu me veel kolme tydrukuga laksime "jumbosse", mis on maailma koige suurem manguasjapood, mida ma nainud olen ja mille kohta oeldakse, et ateena ja thessaloniki jumbode korval on meie oma ysna tagasihoidlik. ma arvan, et ta on u nii suur kui need rimid voi kristiine keskuse toidupood vms, ainult et kahekordne. tosi kyll, yleval on lasteriided, aga allkorrus, kuhu viib ahvatlev laikivate juukseklopsude ja veel laikivamate kleepekate korguvatest riiulitest palistatud kaldtee, on tihedalt tais riiuleid, mis on otsast otsani vara tais - suurte karudega on seal paris raske manooverdada. eriti praegu, kui jouluhullus maratseb roomuga - reede ohtul (kreeklased on hommikupoole koolis ja kontoris, paeval puhkavad ja ohtul kaivad poes), kui ma sealt bussiga mooda soitsin, ei olnud parkimiplatsil minu arvates ainustki vaba kohta. tegelikult pidin poes evgeniaga kokku saama, kes oma oelastele paar kinki tahtis osta, et temaga siis koju minna, aga kuna sinna juba sattusime, vaatasime meie ka ringi ja oh imet, nelja peale onnestus ka meil karu vahemalt pooltaiski kuhjata. mis mulle muljet avaldas: miniatuurne kasiino -- koik algab kinderstubest. alumiiniumist raudryyd ja kiivrid -- oigemini see, et teised tydrukud seisid jahmunud nagudega, kui ma hiilgavi silmi neid naperdasin ja seletasin, et must-valgetel fotodel need OLEKS agedad. samamoodi mingid sulgedest ja "kalliskividest" ja klaasist riputised - ma toesti ei julge arvata, et kas need ehk toesti kuusele olid moeldud. mina: "oo kui agedad!" yks tydruk: "mis sa nendega teeks??" m: "fotodele, noh, korvarongasteks ja muidu peaeheteks" y.t: "kes neid kannaks??" m: "kuningannad muidugi" y.t: "kust sa kuningannasid votad??" m: "oh, keegi ikka hakkaks kuningannaks.." y.t: "kes see sulle kuningannat mangima tuleks???" oo, nad ei tunne mind veel, oodaku nad ainult jargmise aastani, kui meil koolis fototunnid algavad - pole ime, kui nad siis ka ennast voib-olla yhel hetkel kulinaid tais riputatuna juugendkuningannadena poseerimast avastavad.. veel avaldas mulle muljet yhe neist tydrukuist kolmandas klassis kaiv ode, kes leidvat, et tal on koik juba olemas ja et ta ei tahagi midagi jouludeks - see mu kursakaaslane ostiski talle siis moistvalt ainult tomatikujuliste kustukatega pliiatseid ja (minu argitusel) kaleidoskoobi. ja yks teine tydruk ostis endale(!) hiigelsuure taispuhutava bambi - ma tundsin hetkeks isegi kadedust, sest bambi ja suured pystiseisvad kitsed on ju rohkem nagu minu ala, aga onneks me olime siis juba poest valjas, kui ta seda naitas - suutsin end vaos hoida. ent siis, kui ma leidsin .. mis nende nimi ongi, need vaiksed tuuleveskid, mis on pulga otsas ja mis, kui nende peale puhuda nagu pohjatuul, poorlevad vorisedes - neid ma ostsin tervelt 22; motlen, et kui reedel lahen kooli lapsi aratama (viimane koolipaev, kui nad teatrit mangivad ja siis kodudesse soidavad), siis annan igayhele yhe. juba kahjatsen veidi, et ma yhte endale ka ei ostnud. kaleidoskoobi oleks ka ikka voinud votta (isegi evgenia ostis mu reklaami peale oma oelastele kaks). nojah, vahemalt on syda rahul, et olen andnud oma panuse yldisesse joulupsyhhedeeliasse ja terve tunni voi paar suurpoodelnud.