sel aastal on oliive nii vähe, et lefteriski jõuaks need yksi ära korjata, jama lugu kyll -- ja seetõttu ma ei tea, kas ma satungi nyyd lefkadale, aga pole hullu, sest siin on ka põnev, nt võitlevad praktiliselt kõik mu 7 koolitundi lemmiktunni tiitli yle: no kuidas ma ytlen, et foto! pole lemmik. või siis illustreerimine (viva pinokkio). või graafika (pleksiklaas on äge, ehkki ma ei tea, kuidas kreeka keeles naaskel on ja ei saa seda seetõttu osta). või kino ajalugu ("lend kuule"). või õpetaja ioannidis!. või isegi maal, kus nad minu arvates esimest korda kahe aasta jooksul vahetasid kõik natyyrmordid välja (yhes esineb erkkollane kitseke). siis ma tegelen veel 'loomingulise õmblemisega', mis tähendab e-v seda, et lõigun vanu või tydinud riideid lõhki ja vaatan, mis neist saab (siiani on saanud vaibake, et jalanõud nagu vaesed sugulased palja põranda peal ei kylitaks, rohelisest sametist pintslipinal yhele katerinale mu kursuselt ja pleksiklaasiymbris, et ta kotis katki ei praksataks) -- kui kellelgi on ideid või soove, siis võib mulle teada anda, aga ma hoiatan, et 'loominguline' tähendab seda, et ma ei vastuta mitte millegi eest. siis ma vaatan juba nädal aega twin peaksi ja olen seriaalide komplektvaatamiste poolt (kas keegi veel ikka vr5 ka austab?) ja nagu sellest vähe oleks, hakkan tõenäoliselt täna õhtupoolikust 5. ja 6. klassile kunstkäsitöötundi tegema - esimene ylesanne: katta õhupall liimiplögaste ajalehetykkidega, et saada nii kuivanult kaks maskitoorikut: valmistada yks (soojades toonides) rõõmus mask ja yks (kylmades toonides) kurblik. ja kui ma eile evgenia klassist möödusin ja lefteris esimest korda hästi pyydlikult "gia sou ka-ro-lii-na!" hõikas (varem olen ma kogu aeg 'korina' olnud), siis kysis evgenia, kas ma neile (lefteris ja anastassia ja veel paar tillukest) matemaatikat ei tahaks teha - eile mul kuidagi pea valutas, aga samas on mul terve esmaspäeva ennelõuna (12-2ni, kui kirik on esmaspäevaselt puhtaks kyyritud) enne kooli minekut vaba ja järele mõteldes tundub yksplussyhe ylekordamine päris ahvatlev. ah, mis ma räägin, lefteris oskas juba suvel 9+9st 40+40ni. ja meid peale lõunat yle lugeda (mehed, naised ja koerad nii koos kui eraldi, kui vaja).

mul on tunne, et sellest päris piisab sellesuvise napi laagrielu kirjeldamiseks. no ja meri ja jalka olid ka veel, mis pildile ei mahtunud.

Toredad hetked on taas saabunud, ehkki ma peaks lõputööga võitlema ja sõnad nagu „lust”, „rõõm”, „lillepidu” jmt hoopis ära unustama. Nimelt on täna (9.05) siin koolis kavas suurejooneline pidupäev enne, kui põhikoolil eksamid hakkavad (nad teevad igal aastal igas aines eksameid): kavas on nii laulu kui tantsu kui teatrit kui ka kunstinäitust, mille kõigiga on mul õnnestunud minimaalselt ehk siis yldse mitte kokku puutuda, isegi pyhapäeval, kui lapsukesed koos osade kylaliskunstnikega mägesid tegid, pesin mina ainult kloostris ristimisnõu ja lippasin prygi ja salvrätikuid noppida. Seda suurem oli mu yllatus, kui ma esmaspäeval u. 5 paiku väsinult koju jõudnuna teed jõin, kui juba helistati koolist ja paluti mul *kiiremas korras* appi ilmuda. Nimelt on poisid koolihoovi kossuväljakule ehitanud tantsu- ja laululavaks hiiglasliku ja uhke laeva, mille esiserv oli vaja pooleldi lainetes laevakyljeks moondada ja marina ema ja evgenia olid sellega veits hädas. Lõbus oli see, et kui hristo seda algul ehitas, oli ta esiserva (selle, mis värvimist ootas) teinud ymmargustest laudadest, v. kena ja loomuliku ja siis oli tulnud marios, teada-tuntud kunstikriitik, ja arvanud, et see ei kõlba kuhugi ja et palju õigem oleks laevakylge teha vahtplastist ja siis see yle värvida, et siis oleks nagu päris. Ja hristo oligi puud lahti kangutanud. Ja siis muidugi lõi ta need minu ja evgenia ja marina ema tungival nõudmisel (rõhusime tervele mõistusele, mille kaotuses me teda selleks hetkeks, kui ta mariosega oli rääkinud, syydistasime) jälle tagasi. Tegime elegantseid bytsantsi stiilis laineid, mida möödujad enamasti syrrealismiks kutsusid. Mulle meeldis see, kui enamus suuri maalijaid olid juba ära läinud ja mina ainult veel u. 9ni vahuseid lainetippe värvisin, vallutasid laeva algkooli lapsed ja mängisid seal suure mõnuga piraate, algul ikka vaidlesid korralikult, et kes on jannis punahabe ja kes jannis musthabe ja ma arvan, et pikkhabe oli ka – ainult yks poiss karjus järgijätmatult (minu arvates selles tema piraatlus peamiselt seisneski): „ma olen jack sparrow! Ma olen jack sparrow!” meenutas kuidagi lefterise: „ego elefantas!!” sõjahyydu (rääkides lefterisest, käis ta täna yksi mööda väljakut ringi, kui ma seal jälle värvisin ja laulis täiest kõrist kreeka hymni). Yhel hetkel, kui ma olin läinud veidi eemale pintsleid pesema ja siis laeva poole tagasi vaatasin (oli juba hämaravõitu ka), siis ei kostunudki sealt suuremat kisa, aga kogu laevatekk oli kaetud vihases kahevõitluses paaridega, osad pysti, osad pikali, syvenenud oma võikasse piraaditöösse. kohe heldisin ja mõtlesin, et õnnelik lapsepõlv pole pooltki nii õnnelik, kui ei saa piisavalt vihaste piraatidega kahevõitlusi pidada; mõtlesin vihastele sõja- ja luurekamängudele ja sellele, et me olime ikka väga õnnelikud, et käsmus lainelas see laev oli – vihane kahevõitlus on ikka tykk maad uhkem, kui seda päris laevas saab pidada; ehk õnnestub mul paar sõna kosta, et nad selle laeva ka peale etendust veel mõneks ajaks sinna jätaks.
***
pidu osutuski väga ägedaks - puuskulptuuride näitus oli väga yllatav (et lapsed lihtsalt oskavadki selliseid asju teha), etendus väga kaasakiskuv (mu ristilaps sofia oli peaosas kapetanissa, kes terve etenduse istus lava keskel, sest ta jalg oli haavatud ja ta ei saanud ise tyrklastega sõdida - nii väike ja malbe kui ta ongi, terve saal oli ta vägevust ja käredust ja kurbust täis; kindlasti on ta jube hea näitleja, aga ma mõtlen, et need me lavastajad peavad olema ikka ka natuke yleloomulike võimetega, et sellist malbet sofiat nii võimsalt mängima panna), rahvast meeletult palju (ioanninast oli terve leegion tuttavaid ja lapsevanemaid (sofia isa ka - kutsusid mind albaaniasse kylla) ja tähtsaid ametnikke kohale tulnud), pärast õues tantsu- ja laulukava suure laeva peal, kui taamal oli järv ja loojuv kollane päike, lihtsalt ilus (kui neil on rahvariided (ja poistel fustanellad) seljas, tuleb neile kohe uus ryht ja teravamad põsenukid ja kõik olid tantsides väärikad kui kapetaniosed ja kapetanissad - sofia ise oli veel hiljem teksadegagi natuke aukartustäratav) -- ioanninast olid tulnud buzuki- ja klarinomängijad ja hiljem õhtul kostus sealt platsilt veel 12ni (võib-olla veel kauemgi, aga siis ma jäin vist juba magama) metsikut trummeldust ja vilespillimängu ja laulu nii kõvasti, et isegi kloostris sai laulusõnadest aru. "kato sto jalo'd" kostus koguni kaks korda. hommikul enne kooli läksin veel köögist läbi ja seal oli pingilnurgal väga räbaldunud olekus makridise tyberleki.

haya, elagu massumeelsus! ma peaaegu juba loodan, et sel aastal (sel semestril) ei tulegi enam kooli minna, sest seal aina massatakse. age on see, et nyyd ei massa mitte ainult opilased (kes kooliruume hoivavad), vaid ka oppejoud on omakorda streiki alustanud. ma sain vahepeal teada, misparast me oieti massamegi: yks on see, et tahetakse lubada erakorgkoole (ma ei tea, kas neid siiani kreekas siis toesti yhtegi ei ole?) ja koik vaidavad, et siis saavad erakoolide lopetajad paremaid tookohti ja keegi ei usu, et nt eestis on tavaylikoolidel kuidagi rohkem autoriteetsust ja usaldusvaarsust. ja teine asi, oh imet: nimelt kui opilastel on tahtmine ylikooli hoivata, siis on see nende inimoigus ja politseil on rangelt keelatud neile midagi teha, oigupoolest on neil keelatud isegi yle ylikooli ukse astuda. ja seda seadust tahetakse nyyd natuke muuta ja selleparast massataksegi ja mulle tundub, hoivati yksmeelselt koik ylikoolid, kuniks veel saab. ja kui nt tulid moned yliopilased kaugelt kyproselt eksameid tegema, anti neile (ateenas) nende ennekuulmatu pugejalikkuse eest lihtsalt peksa, et neisse veidigi massumeelsust systida. ma hoian ennast targu ylikoolist eemal ja ei kurda yldsegi:) igapaevaelu veedan oppides voi niisama lugedes voi kraamides voi kasulik olles (lopuks mind aktsepteeritakse jalle kui paris-inimest ja lubatakse ennast liigutada) ja yleyldiselt roomus olles - aeg-ajalt olen ohtuks yldisest kasulikolemisest paris vasinud, no ja ytle nyyd, kui ma siis viisaka inimese kombel magama tahan jaada, tuleb valja, et ma olen kuidagi roomsavoitu ja olen sunnitud veel tunnike voi paar seal itsitama - ja ise olen nii vasinud, nii vasinud! kuhu see ka kolbab. monikord kain magede peal kondimas ka ja teen linnuvaatlusi, aga tuleb tunnistada, et laias laastus jagan ma linnud jarve- ja puulindudeks voi suur- ja vaikelindudeks voi nt pardi- ja vareselaadseteks. erandi teen ainult tihastele, pasknaaridele, kormoranidele ja korkjalindudele (kuuluvad lindkonda: jarve-, vaike-, pigem varese-), kes vaikeste vudinatena istuvad korkjate peal, ja kui nad kahekesi yhe korkja peal on, siis on korkjas linnuraskusest vee kohal vaga lookas.

eile lounalauas toi evgenia valja vihiku ja hakkas paatrile nimesid ette lugema - koik need, kes talle tema pyha puhul olid helistanud, aga teda ennast mitte katte saanud ja lihtsalt onnesoove ytelnud; toesti taibukas, et nad selleks eraldi vihiku olid votnud, sest see lugemine vottis ikka paris kaua aega. selle pohjal voib siis oletada, kui palju oli veel neid, kes kohale ka tulid talle onne soovima. pyha oli neljapaeval (18.jaan., Pyha Athanassiuse paev), aga juba esmaspaevast hakkas saabuma asjalike nagudega daame, kes siis kuhugi kooki kadusid ja sealt ohtuni enam valja ei tulnud. mind paraku visati igast koogist valja ja enamasti ei lastud kookide lahedalegi ja taldrikuid ka ei lubatud pesta ja nii ma siis istusin enamasti oma toas ja joonistasin koiksuguseid vidinaid, mis mul toas on. kolmapaeval ma olin siiski vaga nutikas - peale pidulikku lounat (sest 17. on P.Antoniuse ja P. Ioannina Georgiose pyha), kui mind yhest koogist valja visati, laksin vaga kavalalt t e i s e kooki, kus olid palju lahkemad daamid ja kus ma terve ohtupooliku onnelikult vaikesi lihapallikesi voolisin. porgandeid koorisin ka. ja ohtul kogunes kirikusse niipalju lauljaid, et nad puldi ymber trygisid nagu vaiksed loomakesed ema ymber ja laulsid nagu loodusjoud; lisaks oli tulnud ka hristo koolivend thessalonikist paater niko, kes on tegelikult diakon ja kes koos paatriga teenistusi pidas, ohtul ja hommikul ka. no ja neid paarisadat muiduinimest peaks ka mainima. ja siis ohtul soodi ja oldi niisama ja siis jargmisel paeval oli veel rohkem inimesi ja lauakatjad polledega mehed muudkui vaatasid kullipilguga, millest inimestel puudu ja nobedad tytarlapsed jooksid aina tyhje taldrikuid ara korjama ja uusi asemele panema, sest ega siis inimesed ju koik korraga ei tulnud. mul just otseselt ei keelatud midagi teha, aga tundus, et oldi ysna rahul, et ma niisama mokutasin ja rahvakeeriseid vaatasin. ja u iga 10 min jooksul saabus kindlasti keegi, kes mind nahes ytles "ah!", ytles "karoliina!", tegi vaga tosise nao ja kysis "on sinuga nyyd koik korras?" ma kardan, et paeva teisel poolel hakkasin ma nende kysimiste (jarjepidevuse) yle juba peaaegu naerma. ja muidugi saabusid ka pillimangijad ioanninast, meie oma, kodusemad pillimangijad (makridis ja tema sober dimitris), lauljaid igat masti, tantsijaid igat masti - toesti kuidagi vaga vahepeatusteta kais see koik. no ja siis peale ohtukirikut oli jalle hasti palju rahvast ja kui raagiti, et osad vaikesed tydrukud juba nutvat kannatamatusest, et millal neid ka peole kutsutakse, siis kutsutigi koik lapsed ka (kes sel aastal kinkisid paatrile uhke kovera otsaga lamburikepi - nad igal aastal koguvad juba paar nadalat varem raha paatri kingi jaoks), kes vist 10 min kannatasid lauas istuda ja syya, enne kui juba tantsima hakkasid - ja makridis aina mangis trummi ja tema sober dimitris floote ja teised aina laulsid ja nemad muudkui tantsisid ja tantsisid. ja neid ei olnudki vaga vahe, kes meenutasid heldimusega 'seda tantsu, mis su ode eelmisel aastal haidoga tantsis, no oli see vast tants!' no ja kui lapsed imekombel varsti peale 11 ara laksid, siis toid daamid valja jaatisetordid ja makridis aina mangis trummi ja tema sober dimitris mangis aina floote ja laulsid koos hristoga seal veel kohe paris tykk aega. mina sain lopuks pool 1 magama. et jargmisel hommikul 6 argata ja koos olgaga kooki minna - seda mul onneks lubati teha. ja vot selline just sel aastal paatri pyha pealtvaadatuna oligi, ja pealt ma seda enamasti ju vaatasingi. voi kuulasin.