kreeka taas-elu 2

elu veereb meil siin toesti endistmooda, roomsalt rygades ja niisama, tana naiteks koorisime kiriku talvevaipadest paljaks ja kyyrisime puhtaks ja ohtul on veel muud kiriku- ja kloostriesised vaja puhtaks pyhkida, sest homme on ju Suur Reede ja siis ei kavatse me keegi lillegi liigutada - ehkki kui nyyd aus olla, siis kyllap lillede liigutamine meie ainus too ongi, sest siis on keset kirikut lillekuhja all Epitafio ehk surilina, mida inimesed muudkui kummardamas kaivad ja siis keegi meist peab kogu aeg kohal olema, et koiki nende toodavaid lilli kuhugi ara paigutada. aga midagi lilledest raskemat ma kyll ei kavatse liigutada. eile ja yleeile veetsin ma pikki tunde aknal kooludes, sest mu koolikaaslane eleni oli lubanud mulle rattaga ioanninast kylla tulla ja ma olin vaga ponevil ja muudkui ootasin, et millise kurvi tagant ta nyyd nahtavale ilmub; paraku oli tal esimesel paeval palju tood, nii et ma sain jargmisel paeval ka tunnikese aknal kooluda, teed juua ja igasuguseid vaatlusi teha - eleni enda tulemist ma lopuks ei nainudki, kuna just siis kutsuti mind kooli paatri juurde, aga ma nagin palju muud kasulikku, paar korda mooduvat lefterist, kellega meil on palju huvitavaid vestlusteemasid, aga linnuvaatlusest olen ma koige rohkem rahul avastusega, et va harakad, tuleb valja, on sydames veelinnud, kuna sageli lendavad nad jarve aarde korkjatesse ja siis istuvad mulluste pilliroorootsude otsas, mille kandvus on nyyd siis aarmise tapsusega ara moodetud: tapselt yks harakas. elenit oli tore naha ja talle marmelaadikomme pakkuda ning veel toredam oli tema lahkudes parkimisplatsilt tema (venna) jalgratas hetkeks roovida ja all jarve aares paar ringi teha - pean ka ytlema, et alates eilsest on siin ilm jallegi kreekaparaselt viisakas ja inimesed ei syydista mind enam kylma kaasa toomises, jorgos arvutiopetaja paris viimati juba huviga, et kauaks ma siia yldse jaada kavatsen koos oma kylmaga, aga et teil oleks aimu kreeklaste "kylma"taluvusest, yhel hommikul kurtsid daamid kiriku ees: "see on taiesti jube, hommikul langes temperatuur longadeses seitsme kraadini!" ent eleniga jarve aares jalutada (saatsin teda parast tykk maad jarveaart mooda edasi, kuni oli juba aeg tagasi minna ja k. mariale ja k. paraskeviile koolist kastruliga syya tuua) oli vaga tore, koik muudkui oitses ja oli palav ja tore, muuseas jai mul eelmisel korral mainimata, et ka sirelid on siin koik oites. enne seda yhel paeval otsustasin, et tuleb teha jargemooda koiki mu vanu lemmiktoid ning sidusin siis asjalikult ratiku pahe, haarasin reha, kobla ja paar arakulunud luuda ja laksin kloostri taha magesid pyhkima - no tegelikult tuleb pyhkida kyll treppi, mis alt koolist viib yles mae otsa raadioantennini, aga magi teeb koik, mis suudab, et treppi ara peita ja kylvab selle peale lehti ja risu ja mulda ja taimi, mis mullas kasvavad ja vihmausse ja kive ja toikaid ja aeg-ajalt kohe kivimyrakaid, mis maest alla varisevad ja siis tuleb seal selle koigega tosist voitlust pidada, mis on vaga tore, sest seal on inimtyhjus ja peaaegu metsik loodus ja nagu ma hiljuti kuulsin, on see olnud nagu pakapikutoo: raakisin sama paeva ohtul evgeniaga, kuidas ma ainult valitud toid seekord teen ja kuidas ma just olin raadioantennitreppi kraaminud ja kuidas tundub, et teised ei pea seda just lemmiktooks, kuna mul oli aasta varu mage tulnud trepi pealt ara pyhkida ja siis evgenia raakis, kuidas ta monikord on sattunud antenni juurde mooda puhast ja risuvaba treppi minema (seal yleval kaivad inimesed yldse ainult haruharva, siis, kui raadioga midagi valesti on) ja on alati imestanud, et kes kyll siin keset metsa sedasi nyyd kraamimas kaib - kahju kohe, et tal on nyyd yks mysteerium elus vahem. ning raakides mysteeriumidest, peale lumememmevideo vaatamist olla klassis jargnenud pikk arutlus teemal, et ei tea, kui pikk see ott ikka on, et kas ta klassitahvlist ulatub korgemale? voi kas ta kirikus olilampide vastu looks pea ara?
jatan teid selle yle motisklema kuni jargmise korrani (vabandust, et ma ei helista, aga kyllap ma unustasin lennujaamas oelda, et ma seekord kavatsen neid "elu"-lugusid kirjutada ja telefoni ei kavatse kate vottagi).