kreeka taas-elu 1

jaassas, kreekas oli oosel alguses paris kylm ja seega olin ma meeldivalt yllatunud, kui hommikul kell 4 ioanninasse joudes ootas mind bussijaamas pooleldi pidzhaamades olga ja toi mind mu sooja tuppa, kus olid laual lilled vaasis ja aknalaual hiiglaslikuks paisunud albert. ka hommikul peale kirikut oli kole kylm ja koik syydistasid roomsameelselt mind, et mina olla selle kaasa toonud, kuna varem olla kogu aeg soe ilm ja inimesed pluusivael olnud. room oli naha, et vanad auvaarsed leon ja gissulis on veel vanemad ja seega ka veel auvaarsemad, ent kui kloostrihoovi hakkasid jooksma ka vaiksemad koerad, siis see ajas kohe meeltesegadusse - yksteise jarel neid vupsas ja vupsas sinna ja koik olid enam-vahem samas suuruses ja samas varvigammas ja ehkki ma lopuks tuvastasin mullused kanella ja mavromata, oli ylejaanuid raske ylegi lugeda. kysisin eile nii olgalt ja elenilt kui ka koolis lastelt, kui palju neid paatri koeri nyyd oigupoolest on, aga keegi ei osanud paris tapset vastust anda - alles tana hommikul nagin eleftheriat, kes targa inimesena kohe ytles, et nyyd on neid kaheksa; hiljem pyydsin yhega (kes naeb valja nagu halli peaga gissulis) soprust soetada ja sygasin teda korva tagant ja kyllap see tuli mul tema arvates hasti valja, sest kui ma hiljem yhe teise koera patsutada votsin, siis hyppas see esimene mulle roomsalt kappadega olgadele ja jaigi sinna seisma - ju see tahendab, et nyyd on meie soprus solmitud. paater ja tadid ja lapsed on koik nii toredad ja roomsad ja mina roomustan muidugi koigest hingest vastu ja peaaegu koik kysivad, kas ma tulin koos emaga voi oega voi molemaga ja et no kus nad nyyd siis on - tundub, et teid oldi ootama hakatud. proovisin eile ylikooli helistada, et tunnistuse yle jarele kysida, aga ennae, ei kippu ega koppu telefonis ja kuna olga pidi niikuinii yhe tydrukuga ylikooli polikliinikusse minema, laksin ma ka kaasa, et oma silmaga jargi vaadata, mis seal siis toimub. ja oh imet - nii kui saime autoga valja jarve aarde, tuli valja, et kreekas ei ole kylm talv nagu oosel tundus, vaid et sooja on 18 kraadi ja et ounapuud, virsikupuud, loorberid, kydooniapuud, karikakrad, moonid, iirised, hiireherned ja koikvoimalikud niisama ilupuud ja aasalilled oitsevad taiel rinnal ja yksteise voidu - kohe ilus on ringi kaia. aga ylikoolis ei olnud ka kohapeal kippu ega koppu, mis tekitas mus veidike hammingut, onneks leidsin aga yhest teisest kohast yhe kontoridaami, kes lahkelt teatas, et tegelikult olla eile koolis streik olnud, aga et kuna tal olnud liiga palju tood, siis ta olla ikkagi kohale tulnud ja et reedel antakse mulle hea meelega tunnistust ja moelge nalja, meie selle lopuaktuse nimi on teaduparast 'vandeandmine' ja traditsiooniliselt loeb seda vannet yks lapsuke ja teised kordavad jarele ja tavaliselt loeb seda see, kes "tuleb esimeseks" ehk kellel on koige korgem keskmine hinne ja ena imet, kui ma nadal aega tagasi siin oleks olnud, siis oleks mind pandud ilmarahvale naeruks vannet ette lugema ja ohh seda komoodiat, millest nyyd plastiliste kunstide osakond ilma jai! tana kaisingi tunnistusel jarel ja peale allkirjade andmist ja tunnistuse imetlemist ja kontoriinimestele mustsostrakommide naol pistise andmist pressisin neilt valja ka paljunduse selle vandega ja oh toesti, kui mind olekski pandud vana-kreeka keeles muusadele truudust vanduma, oleks see olnud kas suur komoodia voi kole tragoodia ja mul on peale esmast vaikest ahvatlust ainult hea meel, et tubli 'teisekstulnu' sel aastal esivanduja oli. kaisin ka koolis opetajaid vaatamas, aga nagu kiuste oli graafikaopetaja just sel ajal lapsed yksinda myttama jatnud ja ei tulnud ka poole tunni jooksul tagasi ja ka fotoopetaja, kes oleks pidanud kohal olema, oli just tana otsustanud mitte tulla ja natuke mu endagi yllatuseks oli mul sellest vaga kahju. jargmisel aastal kavatsen ma nadal aega varem kreekasse tulla ja hakata siis ylikoolis koigi nende tunde segama. kui tunnistusega siia joudsin, siis patsutasid koik mind roomsalt ja vaatasid, et ilus tunnistus - nyyd me saame neid anni omaga korvuti seinale panna ja teha voistlusi, kummal on arusaamatum tunnistus. tore on ka see, et mina, ema ja ott oleme algkoolilaste hulgas natuke staaristaatuses tanu meie lumememmevideole - kui eile olgaga linna laksime, siis oli seal laheduses yks uus vaike poiss, kelle olga kohale kamandas, et nae, see siin on karoliina jne ja vaike poiss vaatas mind natuke vooristades ja siis ytles: "sa oled see, kes teeb lumememmi" - ja koigi vaikeste lastega vestlen ma korduvalt lume rohkusest ja oti pikkusest - ei teagi, kumba nad rohkem ei joua ara imestada. tana hommikul peale kirikut hakkas kloostriouest yhtakki laulu kostma ja nae, seal olid makridis ja hr. dimitris rahvariietes, kes tulid igaaastaselt lazarusepaeva (homme) kalanta'id laulma - paater taitis nende loorberiga ehitud rahakorvi roomsalt kypsistega ja ka koik see lugematu arv koeri oli tsirkuse yle roomus ja kuna stavrulal on uus hobi telefoniga asju yles filmida, siis kyllap voite ka teie seda kunagi naha, kyllap ka seda osa, kui me tadidega kloostrikoogist valja tulime ja lauljaid vaatavate poiste selja taha joudsime ja kui siis yhel hetkel avastasin ma/avastasid mind lefteris (ja vasilis ja angelos ja thomas) ja korraks vaigistasid laulu hyyded teemadel "karoliina!" ja "lumi!", nii et paater ja tadid meid noomima pidid.