kreeka elu:

laupäev oli ilus kylm ja päikseline ja kui ma ennelõunal kloostri ees hoovi pyhkisin, siis yhel hetkel tuli keegi härra, kes peale teretamist viisakusest hetkeks seisma jäi ja kysis: „kas need on konnad?” eeldusel, et inimesed on tavaliselt terve mõistuse juures, jäin ma ka kaasaelevalt kuulatama, sest õhk tõesti oli igasugust kädinat ja kvaaksumist täis. härra kyllap arvas, et ma ei saanud tast aru ja kysis uuesti, seekord tõesti käega yles puude otsa näidates: „kas need on konnad?” ma kokutasin veel veits ja siis ytlesin, et ikka varesed. „ah varesed?” ytles mees veidi pettunult. „nii konnade moodi kõlab,” ja astus edasi.

***

umbes kolm aastat tagasi vaimustas kreeka yldsust, kui ateenast vanglast kaks vangi põgenesid sel lihtsal moel, et kutsusid endale helikopteri järgi, kes nad sealt myyride vahelt välja õngitses. yks vangidest oli kurikuulus kohalik robin huud, kes röövivat panku ja jagavat saagi vaestele – ehkki ta oma vabadusepäevil oli ka ioanninas tegutsenud (võib-olla on ta isegi kusagilt siitkandist pärit, ma ei mäleta), kurdavad siinsed tädid, et neil ka elekter ja telefoniarve maksmata, aga lustakaid robineid pole kusagil abiks näha. imekombel saadud see paljokostas ja tema kaaslane albaanlane siiski uuesti kätte ja pandud sinna vanglasse tagasi. ja ennäe imet, esmaspäeva hommikul, kui albaanlane ja paljokostas jalutasid kogemata koos (muidu olid nad yksteisest rangelt eraldatud) vangla viimasel jalutusplatsil, millele ei olnud jõutud veel linnuvõrku peale ehitada, lendas sealt jälle lahke helikopter yle, viskas aga köisredeli alla (mehed olid kogemata kombel veel rõdul ka olnud, et kohe hea oleks ronima hakata) ja viis nad ära – vaesed inimesed, rõõmustage, majanduskriis või asi, kyll meile paljokostas pankadest abi hakkab tooma!

***

ning kõige suurem imeasi - meil sai koolis mäss otsa, sest me olevatki saanud seda, mis tahtsime ehk meist saab nyyd PÄRIS kunstiylikool ja kõik on nii rõõmsad ja usuvad seda ("sest nyyd ei räägi seda ainult õppejõud, vaid õpilased ise otsustasid nii!!"). va vist mina, sest ennegi on meile imeasju lubatud ja pealegi räägitakse, et siis tuleb meil kõigil PÄRIS kunsti nimel viis aastat koolis käia ja meiesuguste kohta veel ei teata, kas viies aasta tuleks kohe otsa või kutsutaks meid kunagi hiljem tagasi. oh jubedust. ma juba näen ette, et siis tulevad uued nõudmised ja uued mässud ja siis ma lähen enne pensionile, kui kool läbi saab.