mul on praegu nii ponev elu, et ehkki paari tunni parast algab kreeka kunsti eksam, ei saa ma kuidagi oppida (tegelt olen ma juba nii palju oppinud, et kui ma veel neid samu asju loeks, hakkaks nad mul juba tagurpidi peast valja tulema), sest homme saabub siia eestlaste leegion, kes mind lounasse viib - reede hommikul on kyll veel 20. saj. kunsti eksam, ei teagi, kuidas ma sellega oma poneva elu kaigus hakkama saan - arvatavasti laheme ateenasse, aga voib-olla on tee peal ka juba nii palju varemeid ja asju, et ei teagi, kui kaugele me jouame, iga paev vaatan kreeka kaarti ja iga paev ohkan aina rohkem, sest kolm paeva on ikka liiga vahe, et koik asjad yle vaadata, kloostris ei joua me ka peaaegu yldse olla, ehkki ma arvan, et igale (minu) eestlasele on eluliselt oluline kas voi paar tundi minu toas losutada ja aknast valja jarve ja seal jalutavaid lehmi vaadata, kui valjas on juba paris palav, aga toas laiselda ja arbuusi syya vaga hea. ja mis koige tahtsam - nad on mulle blend-a-medi juba valmis ostnud.