Wednesday, April 9, 2008

eile ma vist virisesin liiga palju - mul on tunne, et sageli, kui ma oln väsind/tydind, hakkan ma virisema ja mässama ja tavaliselt ikka teiste mässuliste vastu. aga täna hommikul ärkasin ma nii rõõmsalt yles, et panin kohe lillelise pluusi ja seeliku selga ja isegi kõrvarõngad ka veel ja ehkki ma pole täiesti kindel, arvan ma et kõiges on syydi "bottle rocket", mida ma eile õhtul vaatasin, siiamaani itsitan veits. ja kui mu kõrval kohvikus nyyd yks kõhukam kollases pluusis nooruk (nagu paisunud banaan) eurythmicsi "sweet dreamsi" kõrgel-peenel häälel omaette kaasa laulma hakkas, ei saa ma kohe jätta virisemisele siin viimast sõna.
oi-oi, nyyd karaoketab ta seda meat loafi pika nimega laulu kaasa.
oi-oi.

4 comments:

Ott said...

Bottle Rocket on tõesti igati jabur - mulle meeldib see koht, kui see nende gängi autojuht hotellist ära põgeneb ja siis Owen Wilson ütleb midagi ala "Damn, he stole his car" :D.

Kui sulle see meeldis siis vaata kindlasti Rushmoorei ka. Bottle Rocket ja Rushmoore on mul vist Andersoni lemmik filmid, Darjeeling ka muidugi.

Ott said...

Ja muidugi see, et nad läksid raamatu poodi röövima plaastrid nina peal ja et Luke Wilson põgenes vabatahtlikust haiglast??

Jaanus said...

Armas Liinuska,
avastasin just, et mul pole sinu meili ja tänu sellele olen sunnitud siia nüüd kirjutama. Pean mainima, et unenäod on viimael ajal imelikuks muutunud, tihti näen kloostrit. Loomulikult ka paatrit, kes kõva häälega jutlust peab ja siis naeratus näol patsu lööb. Ka see lonkav koer on alati omal kohal. Samas vahel kohtun ka "musta mehega" ta meeldis mulle, loodan, et tal läheb hästi, tervita teda palun minu poolt.
Mul on sulle ka üks küsimus, kas kriku raadiot on võimalik kuidagi ka läbi neti kuulata? Mario ja Risto häält oleks tore jälle kõrvus tunda.
Ah-ja mul autos ripub üks rist mis on pärit sinu juurest, sain selle kunagi Annilt. Tahan tänada kedagi selle eest, kuna tundub, et see toob mulle õnne. (loodan, et Anni ja mu pere praegu sea ei loe) Viimastel kuudel on mul olnud kolm raskemat avariid kus olen maanteel välja sõitnud erinevatel põhjustel. Õnneks ainult ühelkorral oli vaja haigal ravi. Igatahes peale viimast üle katuse käimist ja haiglas olemist hakkasin kloostrit unes nägema. Nüüd mõttlen, et äkki asjade vahel on mingi seos või olen lihtsalt liiga palju põrutada saanud :)
Igatahes juttu kokku võte on see, et tahtsin sulle ja kogu sealsele seltskonnale ütelda ÄITÄH.

karoliina said...

hm, tere jaanus, mul võtab see asjade märkamine mõnikord aega, sest ei tule kuidagi selle peale, et kui mul siia midagi kirjutada pole, siis teistel on. raadiot kyll netis ei kuule (annil peaks olema paar kassetti, aga ma ei tea, kus need olla võiks), aga jah - mis ma muidu oskan kosta, võta heaks. ytlen nii palju - tegelikult ytleb paater muidugi - et kõik need ristid ja komboskinid ja ikoonid aitavad, aga ainult siis, kui inimene ise tahab või laseb ennast aidata. vot. tervitusi samuti.